• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,39%38 817,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,39%38 817,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 17.05.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hea ja halva IPO välimääraja

Hea tahtmise korral võib LHV panga IPOst leida nii hea kui halva IPO tundemärke, kirjutab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
  • Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas. Foto: Eiko Kink
LHV panga aktsiate avalik esmaemissioon on väikeinvestorite ringi üle pika aja taas rõõmsalt kihama löönud, mis sunnib kriitilise pilguga üle vaatama hea ja halva IPO tundemärgid. Paha ei teeks ka meenutada meie kohaliku turu seniseid edulugusid ning täielikke ämbrikolistamisi.
Edukad IPOd tekitavad mõnes investoris paratamatult väärarusaama, et see on mingi heategevusüritus, kus esmalt meedias uut tulijat aktiivselt kiidetakse, siis suundutakse kollektiivselt aktsiaid märkima ja varsti saadaksegi koos ja kiiresti rikkaks. Aktsiate avalik esmaemissioon on aga tegelikult kõigest üks tavaline äritehing, kus ettevõte laiendab oma aktsionäride ringi, saades vastu raha, mida tuleks siis mõistlikult edasi investeerida. Arusaadavalt soovivad olemasolevad aktsionärid enda kauba eest võimalikult kõrget hinda saada, samas kui uued tulijad sooviksid turule siseneda hästi odavalt, tekitades uute ja vanade investorite vahel paratamatult igipõlise huvide konflikti ning erineva arusaama IPO edukusest.
Uusi aktsiaid märkida plaanivad investorid peaksid alati esmalt püüdma leida vastuse järgmistele küsimustele:1. Kuidas võiksid käituda senised investorid?2. Milline on institutsionaalsete investorite potentsiaalne huvi?3. Milline on uue ettevõtte õiglane väärtus?4. Kas turu meelestatus toetab IPOt?5. Mida plaanib firma kaasatud rahaga tegema hakata?
Milline on halb IPO?
Üks peamisi halva IPO tundemärke on see, kui olemasolevad investorid müüvad oma aktsiaid otse uutele investoritele. Täpselt nii juhtus Arco Vara puhul, kus senised aktsionärid võõrandasid buumi tingimustes kõrge hinna eest suure osa oma osalusest ning praegu on IPO hinnast järel kõigest paar protsenti. Meedias aktiivselt reklaamitud Tallinki aktsiat tormas märkima üle 17 000 väikeinvestori, kes jätsid tähelepanuta fakti, et mitu suurt fondi olid laevafirma aktsiat ostnud ammu enne IPOt ning kaks korda madalamalt hinnatasemelt. Nii ei olnud neil probleemi oma osalusi pärast Tallinki aktsia börsile jõudmist ka alla IPO hinna suure kasumiga müüa.
LHV panga puhul emiteeritakse 2 miljonit uut aktsiat ja senised aktsionärid IPO kaudu otse oma osalust ei võõranda, mida võib pidada positiivseks otsuseks. Küll ei kehtestata aga senistele omanikele erinevalt näiteks Olympicust börsile jõudes mingit müügikeeldu, milles osa uusi investoreid võib näha teatud ohumärki. Kõigest kaks aastat tagasi tehti LHV aktsiate suunatud emissioon veidi alla 4eurose hinnataseme juures ning nüüd on väga kiiresti jõutud juba 7 euro lähistele. Vaevalt, et nüüd tuleb raskekahurvägi kohe börsile tulistama, aga väiksematest haubitsatest täristatakse selle hinnataseme juures kindlasti osa aktsiaid turule.
Meie lähiajaloo edukamate aktsiate esmaemissioonide (Eesti Telekom, Olympic, Tallinna Vesi, Starman) puhul on alati täheldatud institutsionaalse raha suurt huvi. Väikeinvestorid võivad kas või pükstest välja karata, aga nende mõju aktsia hinna liikumisele jääb tühiseks. Praegu pole veel usaldusväärset teavet suurte finantsinstitutsioonide käitumisest LHV IPO-l, kuid arvestades, et see on väga väike emissioon, kus LHV on avalikult välja öelnud, et nende selge siht on eelistada kohalikke väikeaktsionäre, siis välismaine suur huvi üllataks. Seega jääb suure tõenäosusega vähemalt lühiajaliselt LHV panga aktsia börsil kohalike investorite mängumaaks.
Uued huvilised
„Tule ja märgi LHV panga aktsiaid ning saa osa kasvuloost,“ kõlab IPO prospektil uhkelt, kuid ei tohiks siiski välistada firma väärtuse hindamist. See on keeruline töö ja sõltub sageli sellest, kui roosad on investori prillid. Mulle on viimasel ajal helistanud inimesed, kes pole kunagi ühtegi aktsiat ostnud ning soovivad iga hinna eest LHV panga aktsiad märkida, sest LHV on ju hea ettevõte, mis annab eestimaisele kapitalile tõuke ja kus on head juhid. Ei vaidle sellele kõigele üldse vastu, kuid potentsiaalne investor peab alati vaatama siiski potentsiaalse kauba eest makstavat hinda ning jätma tunded kõrvale. Apple’il on ka suurepärased telefonid, aga pole ju mõtet maksta nende eest 1000 eurot, kui kaupluses saab osta neid märksa odavamalt.
Aktsiate esmaemissioonil osalemisel peab investoril alati olema plaan ning jälgida tuleks ka turu üldist meelestatust. See on aga viimasel ajal üsna heitlik ning pangandus pole juba ammu investorite jaoks olematute intresside ning üha kasvavate regulatiivsete piirangute maailmas kõige seksikam majandusharu. Selge peab olema, kas on plaanis panustada aktsiate lühiajalisele võimalikule hinnatõusule või on soov jääda pikaajaliseks investoriks. Tõenäoliselt märgivad LHV panga aktsiaid tuhanded väikeinvestorid, mis tähendab omakorda seda, et emissiooni väiksuse tõttu on uutele investoritele kiire rikastumine välistatud. Hoolimata märgitavast summast jagub igale investorile heal juhul paarsada aktsiat ja siis tekib dilemma, kas saadud aktsiad müüki panna või oma osalust turul suurendada. Kumb mõtteviis saavutab ülekaalu, määrab ära ka aktsia hinna lühiajalise suuna.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele